Gunnar Aarma (nopped õpetajatele ja lastevanematele)

Gunnar Aarma „Mõtlemisest”

Pikemalt ja täpsemalt: http://www.ylikool.ee/et/13/gunnar_aarma

Siin on Gunnar Aarmalt lihtsad soovitused lastevanematele. Tasub ju proovida, mina igatahes praktiseerin aktiivselt. . Gunnar Aarma on tegelenud peaaegu kogu oma elu radža joogaga, nii et tema mõtteid ja soovitusi tasub kuulata ja sobivuse korral ka kasutusele võtta.

Tekst on kirjutatud kuulates Ööülikooli saadet. Siin on lõik peaaegu ühe tunni pikkusest saatest.

Oma naist tuleb iga tund kallistada. Parem iga poole tunni tagant. Võimalikult tihedamini. Naisele peab selgeks tegema, miks kallistamine vajalik on, ei tohi sunniviisiliselt sundida.
Inimene kiirgab, kõik inimesed kiirgavad. Kui ühe inimese aura (kiirgus) ja teise inimese aura (kiirgus) ühendada, võtan nt ümbert kinni, siis kiirgused ühinevad. Juba lasteaias õpetati, et 1+1 on 2. Aga tegelikult on 2,5–3. Seda lisa kiirgust, see mis on 2-st rohkem on laste turvalisuse garantii, peaaegu ainuke garantii. Uulitsal ei saa midagi garanteerida. See on garantii, kui isa ja ema iga poole tunni tagant üksteist embavad, ühendavad enda väljad. Kui vanemad muidugi koos on, pärast lähevad nad oma tegemiste juurde.
Ja kui laps peale seda kallistamist koju tuleb, siis see 2,5 kuni 3 jääb sinna ruumi. Laps tunnetab seda. See peaks olema pedagoogika aluseks. Muud polegi oluline silmas pidada. Muu eest hoolitseb kool. Vanemad peavad selle eest hoolitsema, et laps oleks nende liitvälja kaudu turvalises keskkonnas. Neil ei ole midagi karta, kui lapsed tulevad ruumi, kus vanemad on üksteist kallistanud.

Inge Tael (nopped õpetajatele ja lastevanematele)

Inge Tael (pereterapeut) ja Jaak Johanson „Miks inimene läheb katki?”
Pikemalt ja täpsemalt: http://www.ylikool.ee/et/13/inge_tael

Kirjutasin enda jaoks välja mõned kohad, mida on hea üle Interneti endal ja ka teistel lugeda, siis kui vajadust on.

• 20 sajandi jooksul on inimteadvusega nii palju muutunud. See ei ole enam see, mis oli 19. sajandi inimene. Oluliselt on muutunud see, kuidas õpetame ja kasvatame oma lapsi. Praegused pedagoogika alused on oma aja lõplikult ära elanud. Need on pärit sellest ajast, kui inimene elas traditsioonilises ja suhteliselt muretus ühiskonnas. S.o kõik on kogu aeg ja enam vähem ühtemoodi. Sepapojast tuli sepp jne. Traditsioon on see, mis kannab inimest edasi. Üheltpoolt ei ole valikuvabadust, teisalt mida rohkem võimalusi seda raskem on teha valikuid. Järelikult oli siis kergem elada. Elu oli kindel. Inimene tundis, et ta on kahe jalaga maa peal. Inimene tundis, et ta on piisk suures voolus, ta läheb vooluga kaasa. Kindlates piirides oli ka tundeelu. Laps kasvas suures peres, kus oli 3 põlvkonda. Hetkel ei ole nii. Vanemad peavad iseendaga väga palju võitlust, otsides endale kohta selles maailmas. Nad on iseendaga aktiivselt tegevuses. Laps jääb suhteliselt üksi. Ta antakse kodust välja kasvatada ja seal ta niimoodi kasvab. Traditsioonilises ühiskonnas olid selleks vanaemad-vanaisad, vallasandid. Inimese emotsionaalses elus ei olnud liiga suur kõikumisi, valikuid. Kõik oli täpselt ette teada, kuidas asjad käivad. Enamus elas sellisel viisil. Hingeline tervis oli lihtne, aga tasakaalukas. Tänapäeval traditsioonid murenevad. Vanu traditsioone, need mis inimesi sisemiselt kannaksid, neid on väga vähe järele jäänud. St inimese emotsionaalne elu on jäänud pideta ja toeta, tal ei ole loomulikku seotust ei oma kaasinimestega ega ajaga. Inimene ei ole ka loodusega enam seotud. Palju rohkem jõudu kulub kompenseerimisele kui selle ülesehitamisele, mis on tõeline. Inimene jääb ikka seest tühjaks, midagi on nagu puudu. …

• Tänapäeva lapsed on teistsugused. Nende sees ei ole lülitit. Vajutad kuulab sõna, vajutad jätab järgi. Nad on sündinud ilma selle lülitita. Kuidas saab nii olla, et laps ei austa automaatselt oma vanemat. Vanematel tuleb ära teenida laste lugupidamine, elades neile ette kuidas nad tahavad näha oma lapsi. Ise ette elades, mitte sõnadega õpetades. …

• Kunstiline looming annab elamuse selle tegijale. Vasak ajupoolkeraga tehakse igapäevaseid toimetusi, ratsionaalne. Parem ajupoolkera arendamine on olnud tagaplaanil. St poole aju ressursid on jäetud tähelepanuta. Parema ajupoolkera on seotud loovuse, intuitsiooni, kunstiga ja nn hämarate asjadega. Kunstiliste võimete arendamine teeb leidlikumaks, tekivad viljakad ideed. See arendab isiksuse terviklikkust, mahukust.
Uue põlvkonna lapsed, nende elu taju ja reaktsioon elule käib läbi parema ajupoolkera. Vaba ja aktiivset kunstilist eneseväljendust peaks kasutama alates varasest lapseeast peale. Koolis peaks kunst olema integreeritud absoluutselt igasse tundi, mitte ainult 1 joonistustund nädalas. Siis võib olla ei oleks niipalju teraapiaid vaja, seda kompensatsiooni vaja. Teraapia on kompensatsioon.

• Õpetajad, kasvatajad kuulake ja vaadake lapsi, mida nad teile õpetavad, mida neile vaja on. Laps oma käitumisega tahab meile öelda, mida tal vaja on. Õpetaja ei tea, mida lapsel vaja on ja milline ta peaks olema ja kuidas ta peab end üleval pidama, siis 99% võib sellega eksida, kuigi on väga hea õpetaja. Tänapäeval on teisiti. Munad on saanud targemaks, kui kanad ja kuked. Vanematel on üks eelis – elutarkus, kannatlikkus ja oskus tähendusi leida. Seda peaks kuked ja kanad enda peal rakendama. Siis võin olla ma inimene ja siis saan ma seda ka teistele edasi anda. Teisi õpetades pean asja enda seest läbi laskma, iseenda omaks, oma isiksuse osaks tegema, siis see toimib.

• Tänapäeval on kasvatuse põhiprintsiip see, et ma saan lapsi õpetada ja kasvatada niipalju, kui palju ma ette elan, missugune peab olema inimene, missugune ma tahaks, et inimene oleks.

• Me areneme koguaeg ja samas ka eksime. Karistatav on vigade parandamata jätmine, mitte eksimine. Kui täiskasvanu näitab lapsele, et ta oskab tunnistada oma vigu ja neid parandada, siis ka sellega õpetab vanem lapsi. Vanemad võivad teha palju kasvatusvigu, aga armastus silub paljutki. Siis on lapse vundament eluks tugev. Traumad on tulevikus suhteliselt väiksema mõjuga, neid on võimalik ära parandada. Laps peab tundma, et ta on kindlates kätes. Ta on hoitud, teda pannakse tähele, maailm armastab teda jne.
Soovitan väga kuulata ka ülejäänud teksti. Väga mõtlemapanev.

Aktiivõpe plussid ja miinused mõistekaardi bubble.us-ga

Aktiivõppe hindamine

Aktiivõppes hinnatakse tööd, tulemust ja arengut. Aga mis mahus, see on kokku lepitav.

Selle kursuse raames tehtud video-kodutöö hindamisjuhend grupitööna asub siin.

Mis õnnestus…

Arvan, et õnnestus kõik, mis plaanitud sai. Ettevalmistus võttis palju aega.

Õpilaste arvamus selle kohta, mida nad õppisid on kirjas nende blogides. Põhirõhk oli Skype’le ja ühisõppele. Ka blogides kajastus, et paljudele oli Skype uudiseks.

Inspireeriv reede

Kõik muutus peale selle, et rühmatöö teeme ikka Aivariga. Sõitsin hoopis ise Tallinnasse. Tunni ettevalmistamine oli ühe loengu ajal ja pärast seda ajurünnaku näol. Kuidas tund läbi viia, see idee tuli Aivarilt, selline veidi crazy . Sellise suure kooli võimalustega ei osanud ma arvestada ja olin rõõmsalt kõigega nõus.
Tunni ülesehitus ja eesmärgid on kirjas Aivari blogis.

Mulle jäi väike osa suurest ettevalmistusest. Valmistasin ette teoreetilised küsimused, mille teemaks oli varia. Kuna ma polnud tunde gümnaasiumi osas andnud, siis saatsin küsimused igaks juhuks Aivarile näha. Kasutasime koostööks Google’i Docs ja Spreadsheets’i. Küsimused on avaldatud veebis aadressil: http://docs.google.com/Doc?id=dffzrp48_139r4wzd. Punktid arvutasin kokku Google’i Spreadsheets’iga.

Mina õppisin sellelt kahelt tunnilt päris palju. Mida siis? Esiteks, nägin millised on gümnasistid, kuigi alles tulnud, aga ikkagi. Tore rahvas. Piret Kärtner liigitas õpetajad astmeti ära nii, et lasteaia ja algklassi õpetaja peab olema selline emalik ja hoolitsev, põhikooli õpetaja peab olema lõvi ja gümnaasiumis saab hakkama kui oled vend e suhtud õpilastesse nagu omasugustesse. Igatahes mulle meeldis, kuigi see paar tundi ei andnud ju mingit ülevaadet, aga mine tea, äkki olen millalgi tulevikus gümnaasiumis õpetaja . Igatahes kogemus olemas.

Teiseks, nägin Skype töötamist. Ei ole ausalt sellega varem kokku puutunud. Muljed positiivsed. Meie tunni ajal töötas Skype veatult, va üks vahetus. Teistel viiel töötas hästi.

Muide arvutitund sai lõimitud-integreeritud ka kehalise kasvatusse. Tehke järele.

Web 2.0 klassis kui aktiivõppe toetaja

ing. k. (inter)active learning e (inter)aktiivne õppimine
Informatsiooni üleküllus, müra jne. Õpilastel justnagu oleks võimalik kõik vajalik ise leida ja lugeda, aga kus ta teab, et see on tõene. Õpetaja roll on aidata õpilasel küsida, uurida, kaaluda väärtust või tõde, aidata lahendada probleeme, suhelda efektiivselt, või igasugune teine eluks vajaminev oskus, mida õpetaja neile õpetab, ükskõik mis õppeaine või astmega on tegemist. Õpetaja peaks olema eelkõige juhendaja ja info vahendaja. Õpetaja toetab õppimist, suunab kasutama erinevaid allikaid, õppijad tegutsevad vastavalt nendele juhtnööridele. Õpilased tegutsevad ja mõtlevad selle üle, mida nad teevad. Õpilased õpivadki erineval moel ja loengu-tüüpi tund ei pruugi toetada paljude õpilaste õpiprotsessi. Suurim raskus vist ongi just õpetajal oma tundi tuua aktiivõpe, sest varasemate mallide järgi oli õpilane passiivne pool ja õpetaja kogu info haldaja.

Kirjutades blogidesse ja samas kommenteerides teiste sissekandeid, on õpilased kaaslastele õpetajad, mitte ei ole ainult passiivsed info vastuvõtjad. Tekib dialoog monoloogi asemel. Seega kuigi aktiivõpet tundub konti murdev importida oma ainetundi, siis tegelikult polegi see nii raske, sest kogu töö teevad ära ju õpilased ise ja vägagi innuga. Ning juhendada peaks ju oskama iga õpetaja.

Web 2.0 avardab koolipäeva selles mõttes, õpilased ei lõpeta õppimist kell 15.00, nad saavad minna koju ja teha ühisõpet, luua ja rikastada oma haridust koos teistega kasutades klassiblogisid, wikisid jm Web 2.0 võimalusi. Seega saab õpetaja-õpilased ette võtta midatahes. Tundide ajal saab kasutada online tekstiredaktoreid, luues kuulamise ajal konspekti (writely, Zohowriter, ThinkFree jne) või täites lünkasid. Eks ole need ka ühed aktiivõppe meetodid. Rasked ained saab õpilane enda jaoks ära kaardistada – mõistekaardide tegemine FreeMind abil. Võimalusi on mitmeid. Näiteks ajaloos jm saab kasutada dandelife.com-i võimalust moodustada ajatelg sündmustest, teatud ajajärgul elanud persoonidest jne.

Aktiivõpe puhul kehtib Kolbi eksperimentaalne õppimisstiil, kus

• tehakse (testitakse ühte hüpoteesi uues olukorras),
• tuntakse (siis on konkreetne kogemus),
• vaadatakse (reflektsioon ja vaatlemine),
• mõeldakse (üldistamine).

Sellel õppimisstiilil ei ole algust ega lõppu. Järjekord küll kehtib, aga alustada võib sealt kus parasjagu vaja on. Kõik õpetajad kasutavad midagi sellest jadast, aga kõige nelja tegevuse juhtimine kas siis lühiajaliselt või pikema projekti ajal peaks andma soovitud tulemuse õpetajale vähese vaevaga. Õpilane on see, kes tegutseb. Õpetaja peab õpilast õpiprotsessis usaldama ja õpetaja ülesandeks jääbki ainult juhendada. Usaldus tagab õpilase iseseisvuse. Õpilase tahte ja suutvuse õppida ning mõelda loominguliselt ja kriitiliselt, nüüd ja edaspidi, tagab õpetaja viitsimine anda objektiivne tagasiside tehtud töö kohta. Aktiivõpe e erinevad kaasa mõtlema panevad meetodid koos web 2.0 vahenditega on põnev nii õpilastele kui ka õpetajatele endile.

Kasutatud allikad:

• http://www.teachermagazine.org/tm/tb/2006/03/29/470.html?clean=true

siit leidsin ka mõned huvivad lingid, mida hiljem lähemalt uurida:

http://www.thinkfree.com/common/main.tfo

www.TeachersPayTeachers.com
www.kbteachers.com

• Õpetaja roll kaasaegses õppeprotsessis koolituse loengumaterjal, Piret Kärtner

_____________________

Arvan, et praktiline ülesanne andis kõige parema ülevaate aktiivõppest. Nüüd jääb veel üle õppida ära ka aktiivõppele vastavad terminid. Paremat võimalust aimu saada asjast, mille pole teooriat ja on ainult meetodit, ongi ainult praktiline ülesanne.

Uutele tudengitele soovitan julget peale hakkamist ja julget kõige uue kasutamist. Objektiivset reflektsiooni ja et tegijal juhtub nii mõndagi, kõik ei saagi kohe välja tulla.

Aktiivõppe jäämurdjad

ing.k icebreaker, ice breaker, ice-breaker, ice-breaking games.

Liigitatakse kahte liiki:

• TUTVUMISEKS

1. 2 õiget fakti ja üks vale
Iga isik kirjutab 2 õiget fakti ja ühe vale enda kohta. Seejärel lasevad paberil ringi käia ja lasevad teistel arvata, milline on vale. (URL: http://www.funandgames.org/Games_icebreakers.html)
2. 1. septembri jäärmurdjad aitavad õpilasi ja soojendavad õpetajaid. Erinevad näited.
(URL: http://www.education-world.com/a_lesson/lesson/lesson131.shtml)
3. 16 tundmaõppimise tegevust (jäämurdjat)
(URL: http://www.educationworld.com/a_lesson/lesson/lesson242.shtml)

• RÜHMA KÄIVITAMISEKS

1. Joondamise mäng
Jaotu gruppidesse (5–10 inimest). Esimene grupp, kes võtab kategooriate, mille sina nimetad, järgi gruppidesse. Näiteks keskimise nime esimese tähe, jalanumbri, pikkuse, sünnikuupäeva jne. Aga ole kindel, et valid teemad, mille järgi inimesed saavad kergesti ritta võtta.
(URL: http://www.funandgames.org/Games_icebreakers.html)

Esimene vestlus

Eile oli esimene vestlus aktiivõppe kursuse rühmatöö teemal oma kursavenna Aivariga. Otsustasime, et tema tuleb Tallinnast Viljandimaale tundi filmima. Tunni teema jms on veel lahtine. Päevaks jääb arvatavasti kolmapäevane päev, sest Aivaril endal on 2 tundi ja mina olen just koolis (käin kolmapäevati ja neljapäeviti).